Eestikeelne Piibel 1997
Õpetussõnad 6 Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!